2/23/2016

Kes on lehm?

Kes on lehm? 10aastase Soome poisi kirjutis
  
Lehm on koduloom, aga neid on ka majadest väljaspool. 
Ned elavad tavaliselt maal ja tulevad linna surema, 
aga seda nad ei otsusta ise. Lehmal on seitse poolt - 
ülemine, alumine, ülapool, alapool, parem pool, 
vasak pool ja sisemine pool.
Ülemisel poolel on pea, see on selleks, et sarved saaksid sinna kinnituda. Sarved on sarvest ja nad on ainult kaunistuseks. Neid ei saa liigutada, aga kõrvu saab. Need on sarvede kõrval.
Lehmal on kaks auku pea küljes, neid kutsutakse lehma silmadeks. Lehma suud kutsutakse koonuks, sellepärast, et ta võib öelda „Muu!“.
Alumisel poolel on saba, seda kasutatakse kärbeste peletamiseks, et nad ei kukuks piima sisse ega upuks.
Ülalpool, paremal pool ja vasakul pool on ainult karvad. Seda kutsutakse lehma karvaks ja see on sama värvi mis lehmki. Lehma värv on kirju.
Alumine pool on kõige tähtsam, sest seal asub piim. Kui meier avab kraani, jookseb piim välja. Kui piima liigutatakse, tuleb sellest hapend, aga kuidas see juhtub, pole ma veel õppinud.
Lehmal on neli jalga, neid kutsutakse sõrgadeks ja neid võib kasutada ka naelte väljatõmbamiseks.
Lehm ei söö väga palju, kuid kui ta sööb palju, sööb ta kaks korda päevas. Paksud lehmad annavad piima, kuid kui lehmal kõht valutab, annab ta juustu. Juustus on augud, aga kuidas neid tehakse, pole ma veel õppinud.
Lehmal on hea lõhn, tunneme seda juba kaugelt. Lehma lapsi kutsutakse vasikateks. Vasikate isa on sõnn, ta on ka lehma mees. Sõnn ei anna piima, sellepärast ei ole ta ka nisakas.
Neid, kes lehma järele tulevad, kui lehm vanaks jääb, kutsutakse lehmavangistajateks. Nad istuvad autos tihti ees. Nii lehmad lahutatakse, piim pannakse tetrapakki ja meie ostame piima poest. Lehma neli jalga saadetakse puusepale, seda kutsutakse taaskasutuseks.
Nagu aru saate on lehm eriti kasulik loom ja sellepärast ta mulle hirmsasti meeldib.

Elutark

2/17/2016

Digiturbe ekspert: kaitse oma last küberkiusamise eest

Birgy Lorenz Tallinna ülikooli digiturbe labori projektijuht, 
Linda Pärn toimetaja

FotoScanpix
Möödunud aastal pöörduti Politsei- ja Piirivalveameti veebikonstaablite poole enam kui 5600 abipalvega, millest iga teine oli seotud küberkiusamisega. See näitab, et digitaalsete abivahendite abil korduvalt ja tahtlikult läbi viidav kiusamise alaliik on Eestis terav probleem, millega toime tulemiseks on oskused ja teadmised sageli puudulikud.
Virtuaalne kiusamine toimub veebikeskkonnas ja on seotud erinevate nutiseadmete laia leviku ja võrgusuhtluse populaarsuse kasvuga. Küberkiusamise suhtes on eriti haavatavad alaealised, kes alustavad interneti kasutamist juba eelkoolieas. See tõstab õigustatult esile internetiturvalisuse problemaatika.
Tagajärg võib olla laastav
Lastel jääb sageli vajaka arusaamast, et nii nagu reaalses elus, tuleb ka internetis käitudes olla ettevaatlik ja teiste inimeste suhtes sõbralik. Veebikonstaablite kogemusel taandub enamik alaealistega seotud küberkiusamise juhtumeid isiklikule tasandile ja noorte suhtlemisprobleemidele, mille tulemusena langeb kiusatav solvamise, ähvardamise, alavääristamise või ignoreerimise osaliseks. Küberkiusamine toimub enamasti virtuaalsetes suhtluskanalites, kus on levinud ka teise inimese nimele tehtud libakontod, kuhu pannakse üles halvustavat, väära ja tihti ebatsensuurset infot.
Nagu iga teinegi ebaõiglane kohtlemine, jätab ka küberkiusamine lapse hinge jälje ja selle tagajärjed võivad olla ohvrile laastavad. See põhjustab enesehinnangu langust, kahandab õppeedukust, põhjustab depressiooni ja tekitab lapsel kooli või huviringidesse mineku ees hirmu. Tõsisemate juhtumite korral võib küberkiusamisest tingitud stress lapses esile kutsuda ka enesetapumõtted. Mitte alati ei julge laps ohvriks langemisest rääkida, mistõttu on lapsevanemal oluline ohumärke tähele panna ja julgustada last murest rääkima.
Birgy Lorenz, Tallinna Ülikooli digiturbe labori projektijuht. Foto: Erakogu
Avasta virtuaalmaailma koos lapsega
Lapse küberkiusamise ennetamiseks, selle tuvastamiseks ja lõpetamiseks on võtmetähtsusega usalduslik suhe lapse ja vanemate vahel. Oluline on huvituda lapse tegemistest internetis ja selgitada talle nii interneti võimalusi kui ka seda, millised ohud teda virtuaalmaailmas ümbritsevad. Sama tähtis on selgitada lapsele veebis käitumise viisakusreegleid ja mõista hukka igasugune ebaõiglane käitumine, sealhulgas küberkiusamine. 
Kiusav laps on üldjuhul kas liiga kõrge või madala enesehinnanguga ja soovib kiusamise kaudu tähelepanu saada. Tal puudub süütunne ja võime mõista teise inimese tundeid. Seetõttu on oluline pöörata lapsele tähelepanu, veeta temaga koos aega ja olla tema jaoks olemas. Lapsele tuleb õpetada vastutustunnet ja kasvatada temas mõistmist, et kiusamine teeb teisele inimesele haiget.
Lapsele internetiturvalisuse ja veebis suhtlemise reeglite õpetamiseks on lapsevanemal vajalik end erinevate veebiteenustega kursis hoida ja end turvalise internetikasutuse teemal harida. Lapse veebiharjumuste tundmiseks õpi koos lapsega kasutama neid keskkondi, mida laps kasutab (sh sotsiaalvõrgustikud) ja tuvasta veebilehed, mida laps külastab.
Küberkiusamisest rääkides on lapsel oluline teada, et häiriva sisuga kirjadele ei pea vastama, et selle edastaja on võimalik blokeerida ja pahatahtlikust tegevusest tuleb teavitada keskkonna moderaatorit ja tõsisemate juhtumite korral ka politseid. Samuti tuleb rõhutada, et iga sõbrakutset ei pea vastu võtma, et paroole ei tohi jagada ja häiriva sisuga kiri või sõnum tasub tõendusmaterjalina säilitada või kopeerida. Oluline on julgustada last probleemist rääkima kohe, kui see tekib.
Spetsialistid annavad nõu
Nii küberkiusamise kui ka muude interneti turvalisusega seotud probleemide ja küsimuste korral on võimalik pöörduda üleriigilise tasuta lasteabitelefoni 116111 poole, kus kõnedele vastavad ööpäevaringselt kogenud nõustajad nii eesti kui ka vene keeles. Nõu saab ka Euroopa Komisjoni toel rahastatud projekti Targalt internetis veebilehelt www.targaltinternetis.ee või Politsei- ja Piirivalveameti veebikonstaablite poole pöördudes, kes vastavad interneti teel esitatud kirjadele ja nõustavad nii lapsi kui täiskasvanuid turvalise internetikasutuse teemadel.

10/02/2015

Metsaviktoriini auhinnareis Soomaale 08.09.2015

Mis seen see küll on?
See ju murumuna!
Navesti jõe ääres
Riisa raba
Rabamänd
Sipelgate jalgrada
Laukajärv
Huulhein
RMK Soomaa looduskeskus
Nastik
Röövlindude räppetombud.
Öök! :(
Haabjas
Kes kus elab? Kes otsib, see leiab!
Mina tean ja näen kõike!
Jälle palju targemad!



9/30/2015

Õppereis Piusa koobastesse ja Maanteemuuseumi

Esimene sihtpunkt. Tere!

Taustaks Naistemägi

Küll on sügav!


Alla oli märksa kergem minna!




Kes seal sügaval on?

Ilus ja salapärane!


Leia nahkhiir! 




Puhkame jalga ning vaatame õppefilme.

Kõht läks kohe päris tühjaks!
Järgmine sihtpunkt!

Küll on põnev!

Pikal reisil põigatakse ikka vahel kõrtsi!

Vanasti oli rohi rohelisem  ja .... kiigedki ägedamad!

Kütust juurde ning sõit võib jätkuda.


Veidi ka tänapäevasemaid liikumisvahendeid.


Mis jäi meelde õppereisist  Põlvamaale...

Piusa külastuskeskuse juures saime liivakarjäärist üles ja alla joosta ja vaatasime filmi Piusa koobastes  elutsevatest nahkhiirtest. Maanteemuuseumis oli võimalik suure haamriga kive purustada.
Vaido, 7. klass

Maanteemuueumis tutvustas giid meile kõike, mis seal oli - alates liiklusmärkidest ja lõpetades suurte ja huvitavate traktoritega. Giid rääkis väga palju huvitavat, millest mul varem aimu ei olnud.
Jaanika, 8. klass

Piusa koobaste juures ei tohi sõita ATVdega, sest see kahjustab sealset loodust. Maanteemuuseumis oli ka üks meie koduvallas asuvast külast Pikasillast toodud sõiduk.
Kristjan, 7. klass

Põnev oli Maanteemuuseumis nähtud erinevad teede ehitamise materjalid ja võimalused. Algul ehitati soodele ja märgaladele  puidust teed, hiljem hakati teid rajama kuivale pinnasele.
Kalju, 7. klass

Piusa koobastik koosneb kuuest koopast, kuid sisse pääsesime vaid ühte. Seal koopas oli küll väga ilus. Maanteemuuseumis saime tõukeratastega liigelda nn mängumaanteel. kus pidime järgima liikluseeskirju. Maanteemuuseumis huvitasid mind väga vanad autod ja rollerid.
Ketlin, 8. klass

Ma poleks osanud arvata, et teistes riikides on nii palju erinevaid liiklusmärke. Näiteks Austraalias  märk, mis hoiatab  teel olevate elevantide eest. Nägime ka suuri teehooldusmasinaid ja giid tutvustas meile teedeehituse-ameteid.
Merily, 7. klass

Kui koju jõudsime, rääkisin sõpradega internetis sellest, mida reisil nägin ja kuulsin.
Valdo, 7. klass


Ühel päikeselisel septembrikuu teisipäeval külastasime Riidaja Põhikooli kooliperega Põlvamaad.
Esmalt suundusime Piusa koobaste imelistesse  avarustesse. Meid võttis vastu sõbralik giid. Ta tutvustas meile koopaid ja selle lähedal asuvat liivakarjääri ning rääkis ka nendega seonduvatest ohtudest. Piusa külastuskeskuses saime osta suveniire ja vaadata filmi nahkhiirtest.                             Meie järgmine sihtpunkt oli Maanteemuuseum, kus saime tutvuda vanaaegsete masinatega ja ka paljude erinevate igapäeva-asjadega.  Ka siin aitas meil ülevaadet saada asjatundlik giid.
Proovisime tõukeratastega liigelda ka liikluslinnakus, kuid mina polnud selles just parim ja otsustasin siiski jääda jalakäija rolli. Käisime ka „Kuulujutu keldris“, kus saime lugeda humoorikaid tekste nii kuulsuste kui ka Maanteemuuseumi kohta.  Jätsime ka omalt poolt mälestuseks  lühikesed naljakad kuulujutu-laused.
Mulle meeldisid need kohad, mida külastasime ja loomulikult oli tore koos kogu kooliperega ühiselt midagi ette võtta.
Kärol, 7. klass

Mälestus koostööst


Meenutusi väiksematelt ... 
Uste taga paistab koobas.
Marta, 2. kl

Anette, 3. kl

Brit-Mary, 4. kl

Taisi, 3. kl

Romero, 4. kl

Hannela, 3. kl

Ruben, 4. kl